Teine tund Järva-Jaani Päevakeskuses

üllatas taas. Inimesi oli palju.  Kordasime ja täpsustasime eelmisel korral õpitut. Andsin väikese kodutöö, neli harjutust toolil. Ehk on abi.

Oli ütlemata mõnus õhkkond.  Ja see taimetee – imeline. Suur tänu!

 

Vihmaveetünni sees oli

kristalltünn:)

Võimlemine

Täna oli see päev, kui tegin oma esimese näidistunni Järva-Jaani Päevakeskuses. Mõtlesin, et kohale tuleb vast 4-5 vanemat prouat. Kuid neid oli 30!!! Laulupidu!

Esimene mõte oli: “Ups, mis nüüd küll saab!”

Päevakodu saal oli nii armas, ahjukütte ja nagiseva põrandaga. Ja midugi auditoorium: tähelepanelik ja hakkamist täis. Ehh, üks mees oli ka. Nagu naised ütlesid; “Tema ju spordimees”. Muide, väga kõva sangpommitõstja (mitmekordne Eesti meister).

Pidasin maha lühikese loengu kehakultuurist. Niipea, kui loeng peetud sai, olid naised kohe krapsti püsti ja võimlemiseks valmis . Võimlesime kuskil pool tundi. Tänutäheks plaksutati ja kingiti Kubja Ürditalu maitseainete komplekt. Nii kena.

Aitäh hea kogemuse eest!

Niisugune kuulutus oli välja pandud. Äge!

Vaikus…

Kui ilusti võib üks mees, Rein Sikk,  kirjutada vaikusest, mida olen siin Lunsis kogenud.

” Vaikus räägib palju enam kui sõnad või helid. Sellepärast, et sõnad või helid on konkreetsed, pärinevad ühelt konkreetselt inimeselt või helitekitajalt. Nad on väga reaalsed.

Aga vaikus on absoluutne.

Vaikuse tabamus…

Talv on kohal:)